Traagiline raamat. On ka naljakaid momente, aga atmosfäär on ikkagi kurb, isegi lootusetu. Minu jaoks kõneles raamat sellest, kuidas ühe valdkonna spetsialist püüab ala vahetada ja saada tegijaks kunstiringkondades. Loomulikult pole see lihtne, ego piitsutab tagant ja teeb tempot ent kirjanikke on niigi palju ning leiva pärast käib võitlus. Pinget lisab ambitsioon olla universaalne intellektuaal, kõiketeadja. See aga toob, teadagi, hallid juuksed ja tühjad pihud, kuna vähesestki midagi korralikult teada on raske.Raamat annab ka ülevaate, kuidas elasid eesti - eelkõige Tartu - kunstiinimesed möödunud sajandi 60-ndate lõpus, 70-ndate aastate alguses. Kõva joomine, aga ka intensiivne kunstielu ja looming. Eskapismimaiguline, aga mitte päris, kuna loomeinimeste sõnal oli ühiskonnas kaalu ja kui lausa ära jooksed, siis kes sind enam mäletab imetleda.
No comments:
Post a Comment