Friday, May 21, 2010

Lõuna-Hiina reis

Kevadel veetsin ca 3 nädalat Lõuna-Hiinas ning püüan siinkohal oma muljed lahti mõtestada.

Miks sai selline sihtkoht valitud?
- Soov oli oma silmaga ära näha see tõusev suurvõim ja näha kuidas maailma rahvarohkeim riik toimib
- Püüdmaks aru saada inimestest, nende mõtteviisist ja ambitsioonidest.
- Saamaks vastus küsimusele, kas Hiina tõusu peaks kartma.

Suuremad ja/või olulisemad peatuskohad reisil olid Shanghai, Guilin, Yangshou, Kunming, Dali, Lijiang, Hong Kong ja Macau. Võimsamad muljed olid järgmised:
  • Shanghai oma pilvelõhkujate ja mitmetasandiliste teedega. Esimesel õhtul Shanghais olin nagu puuga pähe saanud: lihtsa maainimese aju keeldus vist vastu võtmast, et midagi sellist on võimalik. Nii kaugele kui silm ulatus, olid pilvelõhkujad. Ronid telemasti otsa ja ikka kõrguvad kuni silmapiirini kõrghooned. Väidetavalt ehitatakse Shanghais aastas üle 5000 hoone, mis on kõrgemad kui 8 korrust. Rõhuvas enamuses on need kortermajad. Shanghai põhilised liiklusarterid on mitmetasandilised teed. Kummalisel kombel toimis liiklus selles ca 22,5 miljoni elanikuga linnas täitsa hästi. Silma jäi veel see, et EXPO puhul olid kõik need sajad kilomeetrid mitmetasandilisi teid ilu pärast värskelt üle võõbatud... Keegi värvimüüja oli korralikult teeninud.
  • Uued lennujaamad ja korralikud teed. Shanghai teine rahvusvaheline lennujaam oli just avatud, Dali uus lennujaam oli avatud eelmisel aastal. Lijiangi uus rahusvaheline lennujaam oli kohe-kohe valmimas. Tase oli nagu Euroopas ... või peaksin ma ütlema nagu Aasias.
  • Uued kloostrid ja vanalinnad. Vanu ehitisi nägi reisi jooksul üsna vähe. Shanghais tõmmatakse järjest vanu elamukvartaleid maha, et uutele kõrghoonetele ruumi teha. Alles on nö Prantsuse kvartal, mõned ca 100 aastased ajaloolised hooned Huangpu jõe ääres, mõned kloostrid ning aiad - ja see oli enam vähem kõik. Huvitav on komme luua nö uusvanu vaatamisväärsusi. Dalisse oli värskelt ehitatud ca paarikümnel hektaril paiknev kümnete ehitistega kloostrikompleks. Lijiangi 1996. aastal maavärinas hävinud vanalinn oli uuesti üles ehitatud ning neid näiteid vormilt uutest "mälestistest" oli teisigi. Hiinlasi sellised nüansid ei paistnud häirivat, siseturism töötas täistuuridel ja mustapealisi uudistajaid jagus igale poole.
  • Hong Kongi (HK) metroo, sillad, teed, laevaliiklus ja sadamad ning Macau sillad. Nüüd olevad plaanis ehitada HK ja Macau vahele ca 40 km pikkune sild. Võtab kukalt kratsima küll mõeldes meie Saaremaa silla juba habemega loo peale...
Hiinlaste mõtlemist aitas veidi avada vestlus oma hiinlasest koolikaaslasega Hollandi päevilt. Bo töötab suure (2009. a käive 3,3 mld USD) USA firma heaks (HR VP - Asia Pacific) ning elab hästi. Tema jutust jäi mulje, et Hiina ainuke eeskuju on USA. Siiski peetakse lugu ka Saksamaast nende nende autode, seadmete ja masinate kvaliteedi tõttu. Poliitika neid väga ei eruta. Partei riigikapitalismi kurss on toonud kaasa heaolu tõusu ning pigem on neil hea meel, et suuri asju saab vajadusel nõnda kiiresti ja jõuliselt teha. Näiteks tõi ta Shanghai magnetpatjadel sõitva rongi liini ehituse lennujaamast linna, mis olevat teostatud paari aastaga.

Jäi küll mulje, et hiinlased on vägagi eurooplaste sarnased: peamiseks sooviks on hästi elada. Ja meile, eestlastele, lausa hingesugulased, kuna kummardavad nemadki raha puuslikku.

Kas siis Hiina tõusu peaks kartma? Pigem mitte, aga parafraseerides Dengi, it is too early too tell.