Parim näitleja linnas

Autor maalib nõidusliku pildi oma elust ja otsingutest pühas linnas Varanasis. Nõidusliku selles mõttes, et linna elu paistab olevat religioossusest läbi imbunud ja sagedased usupühad, vilgas templielu, päikesetõusude tervitamiste ja surnute põletamiste ringkäigud Gangese ääres loovad sürreaalse atmosfääri. Võib-olla võimendas muljet seegi, et lugesin raamatut mõõdukas palavikus.

Päevaraamatu edenedes koorub arusaam, et siis ongi hindud ja nende elu meie omast nii erinevad - või veidi veelgi erinevamad - kui ma arvasin. Sest isegi põgusalt Indias käinuna, on selle maa värvipaletti pea võimatu hoomata. Samas, vaevalt need inimesed meist niiväga erinevad ongi, pigem lahknevad ellusuhtumine ja väärtused. Lõpuks süüa ja et seda saada, teenistust, on meil kõigil vaja ja on meie endi otsus kui tõsiselt me oma argiaskeldusi võtame.

Minu jaoks oli tekstis vana tõde, et pole vaja kadestada teiste valikuid ja kurta, et küll ise teeks ja oleks, kui vaid oleks rohkem raha. Pea alati on võimalik pealtnäha radikaalseid muutusi teha, tuleb lihtsalt kohandada oma vajadusi vastavalt võimalustele.

Lisaks maagilisele kaasub raamatuga mänguline õhustik. Parim mäng linnas paistab olevat valgetelt raha välja tüssamine. Kui babad ehk välja arvata, siis paistavad kõik tegelased mängivat mingeid rolle. Hulk noormehi teenib elatist sellega, et sõbrustavad valgete naistega eesmärgiga nad sobival hetkel mammonast vabastada. Samas eks ole rollimängud ka meie elu lahutamatu osa. Lihtsalt kõrvalvaataja pilk aitab need paremini esile tuua.

Ja lõpuks untamed and uncut - paar lõiku raamatust.

Leian postkastist meili üleskutsega tarkadele ja ilusatele naistele:
"Pea meeles elumotot: elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, šokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud, ning karjuda: "Issver, milline reis!"

Ja alati leidub nende (naagabaabade) läheduses mõni hellasüdameline lääne naine, kes hoiab oma süles hirmsa mädase lööbega hullu alasti mehe pead. Miks nad oma kultuuriruumi meeste eest nii hellalt ei hoolitse?

Haljand Udam: "Pole kasu, kui sa ühe uskumuste süsteemi teise vastu vahetad. Kommunist võib pöörata kristlaseks, kristlane budistiks, budist hinduistiks, aga ajupesu jääb ajupesuks. Kui oled uue maailmavaate omaks võtnud, on arengul lõpp ja maailm hakkab jälle tahkeks tõmbuma. Valgustumiseni ei vii mitte ükski filosoofiline süsteem, vaid vaheolek. Kivistunud mõttemallide vahel on pragu, kust vang võib vabadusse pääseda."