Väärt ajalooraamatud

Käisin kesktiheda sõelaga üle viimastel aastatel loetud ajalooraamatud ja panen siia kirja need, mida julgen soovitada ning mis on pea sama hästi loetavad kui head juturaamatud. Ühte neist võikski pidada nauditavaks ajalooliseks spekulatsiooniks, samas kui teise autor ongi tuntud kirjanikuna.

John H. Arnold "Ajalugu. Põgus sissejuhatus"

Suetonius "The Twelve Caesars" / eesti keeles

John Julius Norwich "The Short History of Byzantium"

Norman Davies "Europe. A History"

Michael Howard "Sõda Euroopa ajaloos"

Michael Howard "Rahu leiutamine"

Lord Kinross "The Ottoman Centuries"

Edvard Radzinski "Napoleon. Elu pärast surma"

Edvard Radzinski "Aleksander II"

Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu"

Peter Englund "Mineviku maastikud"

Ian Kershaw "Hitler, 1889-1936: Hubris" / eesti keeles

Ian Kershaw "Hitler, 1936-1945: Nemesis" / eesti keeles

Max Jakobson "Talvesõja diplomaatia"

Stefan Zweig "Inimkonna tähetunnid"

David Fromkin "A Peace to End All Peace"

Vene välispoliitika pähklikoores

"I cannot forecast to you the action of Russia. It is a riddle wrapped in a mystery inside an enigma; but perhaps there is a key. That key is Russian national interest."

Winston Churchill, raadiokõne oktoobris 1939

Mäletan, et omal ajal sai see raamat kriitikat väidete põhjendamatuse ja allikate nõrkuse teemal, kuid see ehk ei kaalu üles seal esinenud teri. Minu jaoks oli kõige kirgastavam nõukogude välispoliitika kirjeldus, mille puhul on põhjust uskuda, et traditsioonid elavad edasi.

Nixon kirjeldas Hruštšovi taktikat läbirääkimistel nõnda: "Esiteks nõuab Hruštšov seda, millele tal pole õigust pretendeerida. Teiseks ähvardab ta sõjaga, kui ei saa seda, mida on nõudnud. Kolmandaks süüdistab ta teisi, et need ohustavad rahu, kui ei võta vastu tema nõudmisi. Neljandaks, tasuks rahu eest saab ta vähemalt poole sellest, millele ta alguses täiesti alusetult pretendeeris."

Gromõko diplomaatia kolm kuldreegilt olid järgmised:

"Esimene. Nõudke kõike maksimaalselt ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole teile kunagi kuulunud.

Teine. Esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega, väljapääsuna tekkinud olukorrast pakkuge läbirääkimisi. Läänes leidub alati neid, kes selle sööda alla neelavad.

Kolmas. Alustanud läbirääkimisi, ärge taganege mitte üks samm. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida te palusite. Kuid ka siis ärge nõustuge vaid nõudke rohkemat. Nad nõustuvad ka sellega. Ja kui te olete saanud kolmandiku või poole sellest, mida teil ei olnudki, siis võite ennast diplomaadiks pidada."

Swedbank'i seminar

Täna tutvustas siis Swedbank oma ootusärevatele klientidele finantsturgude väljavaadet. Personaalse varahalduse investeeringute juht näitas kapaga graafikuid ja rääkis uinutavat juttu sinna juurde. Üldse igasugu finantsturgude analüütikute suhtes skeptilisele kuulajale jäid kõrvu kolm asja:
- Anonüümsed analüütikud ootavad järgmisel aastal ettevõtetelt piirkondade lõikes ca 10-15%-list käibe ja ca paarikümneprotsendilist (Jaapani puhul vist isegi 80%-list) kasumi kasvu. Kust selline lopsakas käibe kasvu ületav kasumi kasv peaks tulema, kui kulud tõmmati juba sel aastal kokku?
- Lektor valgustas avaralt riikide valitsuste võlakirjadega seotud riske - nimelt, et suur võlakoorem hakkab rõhuma ning võimatu pole ka mõne riigi maksejõuetus. See ei takistanud lahkesti soovitamast, et kliendid võiksid investeeringute puhul enim vahendeid (ca 20%) allokeerida just valitsuse võlakirjadesse.
- 2% varast soovitati panna Vaiksesse ookeani.

Järgmisel korral pidi räägitama investeeringutest tuumatehnoloogiasse.

Päeva päästis Hardo Pajula esinemine, mille pärast ma kohale läksingi ja ei pidanud pettuma. Hardo etlus oli sädelev ja nauditav show, mida käesolev postitus ei suuda edasi anda. Mis ta siis pajatas.
- Globaalses plaanis on erasektori võlg asendatud avaliku sektori võlaga - "deleverage'ing" e võlakoormuse vähendamine pole veel õieti alanudki.
- Tasub jälgida, mida räägib Nouriel "Dr Doom" Roubini, kuna tema arvamust kuulab palju inimesi ja eks ta ole ka oma oraaklikunstiga välja paistnud.
- Läänemereäärne piirkond on rahvaarvult (ca 47 mln) ja majanduse suuruselt (ca 1,3 triljonit $) võrreldav Lõuna-Koreaga. Eesti ja teised vaesemad piirkonnad asuvad rikaste Skandinaavia riikide, Soome ja Saksamaa põhjaprovintside vahetus läheduses, mis loob meile ideaalilähedase positsiooni kovergentsi elik järelejõudmise mängu teiseks poolajaks.
- Välispangad on sel aastal Baltikumist välja võtnud ca 4 mld eurot (EE 1, LV 2, LT 1) - käes on laenude tasumise aeg. Kasvuperspektiivide hindamisel tasub jälgida kohalike pankade võlgnevuste muutumist mitteresidentidest pankadele.
- Aastaga on kolmes Balti riigis lisandunud ca 340 000 töötut, Eestis on sisuliselt kadunud ELiga liitumise tuules tekkinud üle 60 000 töökoha.
- Lätis on suurenenud riskid, kuna riigi pankrotistanud klikk kipub taas esiplaanile. Paranemist pole vist enne oodata, kui sünnib mingis vormis uus ühiskondlik kokkulepe, millega korrumpeerunud mängurid kõrvale lükatakse. Siit ka risk Eestile, kuna Balti kett on nii tugev kui tema nõrgim lüli.
- Eestis on euro tulek 2011. aastal võimalik. Tasub mõtlema hakata, mis oleks uueks ergutavaks paleuseks pärast selle eesmärgi saavutamist.