Mis on armastus?
Me otsime paarilist selleks, et oma geene edasi anda. Nagu Matt Ridley oma raamatus "The Red Queen" sedastas, me oleme nende inimeste järeltulijad, kes on otsustanud järglasi saada ja seega on meis olemas sama tung (ehk samad geenid), mis reproduktiivset tegevust on utsitanud. Selle protsessi lubrikaatoriks leiutas evolutsioon romantilise armastuse. Kuna geneetiliselt on kasulik, et lapsel oleks kaks vanemat, siis on loodud võimalused mehe ja naise vahelise külgetõmbe kestmiseks kauemaks, kui minimaalselt vaja.
Asümeetrilised huvid
Kummatigi on mehe ja naise käitumine paarilise otsingutel ning edasises suhtes erinev, kuna nende huvid - va geenide edasiandmine - on erinevad. Mehed muretsevad seksuaalse truudusetuse pärast, kuna nõnda tekib risk, et nad aitavad kaasa võõraste geenide edasikandumisele ja raiskavad seega ressurssi. Naised muretsevad rohkem emotsionaalse truudusetuse pärast, kuna seeb võib viia suure vahendite kaotuseni - mehe lahkumiseni.
Potensiaalne geneetiline tasu mehele naise hülgamisel on võimalus, et ta leiab 18-aastase tüdruku, kellel on ees 25 aastat reproduktiivset perioodi. Isegi kui lapsega naine leiab uue mehe, ei saa see talle anda 25 reproduktiivset aastat. Lahkumise ähvardusel võivad mehed nö lepingu üle vaadata elik esitada naisele suuremaid nõudmisi.
Evolutsioon sarnaneb võidurelvastumisele eesmärgiga edendada geenide edasikandumist. Nõnda on meestele ja naistele kaasa antud salarelvad üksteise ületrumpamiseks. Naiste ovulatsioon on varjatud pikendamaks perioodi, mil seksi eest saab ressursse. Nõnda mehed ei tea, et geenide edasiandmise seisukohast rassivad nad enamuse ajast tühja.
Mehed ei jää võlgu. Mehe sperma hulk vahekorra ajal sõltub sellest, millal ta viimati naist nägi. Mida kauem on möödas kohtumisest, seda suurem on sperma hulk, kuna seda tõenäolisem on, et tuleb võistelda sissetungijatega.
Monogaamia on hea
1154-st uuritud mineviku ja tänapäeva ühiskonnast on 980 lubanud mehele rohkem kui ühte naist. Reeglina on pidanud mitud naist mehed, kes:
1) saavad seda endale lubada
2) kvalifitseeruvad hierarhia tõttu
Meie kultuuriruumis eeldab uue naise võtmine vana mahajätmist, millega kaasneb oma laste panemine halvemasse seisu. Mõnedes teistes kultuurides võid sa uue naise võtta, kui saad seda endale lubada, aga sa ei või vana naist maha jätta ega oma lapsi hüljata.
Monogaamne süsteem on kasulik meestele ja kahjulik naistele. Polügaamses süsteemis ei saa paljud mehed üldse naisi, samas kui naiste valikuvõimalused avarduksid, kuna paljud nende kokurendid saaksid jõukate meeste liignaisteks. Ilmselt tõsiseim argument monogaamia kasuks on see, et jätta palju mehi ilma naisteta on ohtlik ühiskonnale. Mitte abielus olev 24-35 aastane mees võib kolm korda suurema tõenäosusega mõrvata teise mehe, kui sarnases vanuses abielus mees. Kummatigi sarnleb seeriamonogaamia polügaamiale – jõukad mehed „okupeerivad“ ilusate naiste viljaka perioodi.
Avameelselt abielust
Darwini soovitused eluaegseks monogaamiaks:
1) otsusta ratsionaalselt kellegagi koos elada/abielluda
2) leia keegi, kes enamuses praktilistes asjades vastab su vajadustele
3) hakka temaga koos elama/abiellu temaga
Ise Darwin täpselt nii tegi ja paistab, et tulemus oli hea. Kestev armastus on midagi, mida inimene peab otsustama kogeda. Eluaegne monogaamia pole loomulik isegi naistele, rääkimata meestest. See nõuab tahte triumfi.
Abiellumissoovitused naistele. Ekstreemne vorm: kui tahad kuulda igavese armastuse tõotusi kuni pulmapäevani ja olla kindel, et pulmad üldse tulevad, siis ära maga oma väljavalituga enne mesinädalaid. Mees ei osta lehma, kui ta saab tasuta piima. Veidi kaasaegsem lähenemine oleks seksiga natuke oodata. Kui mees pole naisest piisavalt huvitatud, et kannatada ära mõned kuud platoonilist suhet, siis poleks teda tõenäoliselt niikuinii kauaks.
Mill uskus oma impulsside kontrollimisse. Tema nõuanne õnnetutele: istu paigal kuni see tunne möödub. Kui inimesed jäävad kokku, siis pettumuse tunne läheb aja jooksul üle. Nad veedavad oma elu koos ja kogevad sama palju õnne, kui oleksid leidnud kas üksinda või kellegi teisega koos olles, säästes ennast korduvatest kulutavatest ja edututest eksperimentidest.
Lahutusstatistika toetab Samuel Johnson’i tähelepanekut mehe otsuse kohta uuesti abielluda, et see on lootuse võit kogemuse üle.
Lapsed meie (geenide) teenistuses
Mida ilusam on tüdruk, seda suurem on tõenäosus, et ta abiellub „üles“. Mida seksuaalselt aktiivsem on tüdruk, seda väiksem on „üles“ abiellumise tõenäosus.
Vaesematele peredele on väärtuslikum tütar, kuna ilus tüdruk võib abielluda „üles“. Rikkamatele vanematele on väärtuslikum poeg, kuna mees saab kasutada jõukust ja staatust suure hulga järglaste saamiseks. Lapsed on vanematele seda kallimad, mida suurem on nende reproduktiivne potensiaal – murdeeast edasi on juba võimalik meie geenide edasikandumine. Sama loogika järgi kahaneb inimeste jaoks aja jooksul nende vanemate väärtus. Kui vanemad on juba vanad, pole nendest enam laste geenidele „kasu“. Lõpuks on vanemad lastest sama sõltuvad, kui lapsed olid alguses neist ent paraku ei hoolitse lapsed oma vanemate eest kaugeltki sarnase naudinguga, kui vanemad omal ajal laste eest.
Kõik eelnev oli siis toomaspaulilik refereering loetust. Samas teeb nende asjade teadvustamine - koos Matt Ridley „The Red Queen’ist“ kõrvataha panduga - elamise kuidagi lihtsamaks.
Kas meie hulgas on veel moraalseid loomi? Neile, kes käe püsti ajasid: koos kõigi muude tehnikatega on evolutsioon meile kaasa pakkinud peene enesepetmise võime, mille üheks eesmärgiks on ... petta paremini ja veenvamalt teisi.
